Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.
Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega,
mis paiknevad laamade sisemuses. Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja
püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog.
Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa
vulkaan.
Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi.
Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid
maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad
sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile
kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud
inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib
põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne.
annaabi.ee 
