(1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. ()
struktuuri moodustavad oksiidid, lähteainete sulamistemperatuure alandavad räbustid, värvained , parandajad ja purustatud vanaklaas. Koostisained segatakse ja niisutatakse või granuleeritakse ning sulatatakse. Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 - 10 päeva jooksul. Looduslik klaas tekib, kui liiv vulkaanipurske, pikselöögi või meteoriidiplahvatuse ajal suures kuumuses sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub. Looduslikku klaasi jaotatakse tek-keviisi järgi obsidiaaniks, tektiidiks ja fulguriidiks. [1] 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused Klaas on küll habras aga tugev, kui ta pind on sile ületab tõmbetugevus mitmekordselt terase oma. Vähemgi pragu on aga saatuslik, selle levikut ei pidurda miski. Nii ehitusel kui ka mujal on peamiselt kasutuses läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv . Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. [1]
annaabi.ee 
