Eesti kunsti püsiväljapanek
seetõttu, et nad olid patused ning kartsid karistust. Maal oli maalitud 1925. aastal.
Selles samas ruumis leidus veel kaks väga omapärast pilti. Esimene neist oli mulle
juba tuttav, sest seda olin ma enne näinud kirjanduse õpikus. Maalil oli kujutatud ühte
hämarat tänavat, mis oli hummaliselt viltune või siis lainetav ning tõmbas nagu teve
übruse endasse. Bert Areni maalitud maal ,,Aida tänav" tundus seetõttu ka veidikene
kõhedust tektiav. Õlimaali vasakulpool olevad maalid olid viltu lükatud, arvatavasti
seda seetõttu, et kõheduse emotsiooni suurendada. ,,Aida tänav" oli maalitud aastal
1924.
Ringipöörates märkasin ma Eduard Wiiralti pilti vangidest, kes on kongis
istumisest hulluks minemas. Kinniistujad olid üpriski vihased ning üksikud.Pilt oli
joonistatud värvipliiatsitega ning teose pealikir oli ,,Vanglas". Pilt oli valminud 1923.
aastal.