nende arvutisisene esitus põhineb standarditega fikseeritud kodeerimissüsteemidel. Kõige enam käsutatakse ASCII-kooditabelite süsteemi. Selles süsteemis vastab igale märgile kindel 8-bitine arv (kood), mis esitatakse ühe baidi abil. Stringmuutujate väärtuste salvestamiseks käsutatakse tavaliselt muutuva pikkusega välju: välja pikkus vastab märkide arvule muutuja jooksvas väärtuses. Arvude salvestamiseks käsutatakse erinevaid vorminguid. Nad võivad olla esitatud üldises tekstivormingus (ASCII-koodis), kus igale numbrile eraldatakse üks bait. Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide)
Kõige enam käsutatakse ASCII-kooditabelite süsteemi. Selles süsteemis vastab igale märgile kindel 8-bitine arv (kood), mis esitatakse ühe baidi abil. Stringmuutujate väärtuste salvestamiseks käsutatakse tavaliselt muutuva pikkusega välju: välja pikkus vastab märkide arvule muutuja jooksvas väärtuses. Stringi pikkusele (märkide arvule stringis) VBAs piiranguid praktiliselt ei ole. Arvude salvestamiseks käsutatakse erinevaid vorminguid. Nad võivad olla esitatud üldises tekstivormingus (ASCII-koodis), kus igale numbrile eraldatakse üks bait. Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide)
annaabi.ee 
