Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2017)
Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru.
39. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste
uurimise näitel. Too ka näiteid.
Tsentrisse jäävad "tavalised" mõistatused, mis annavad mingist objektist
piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on
reeglina orienteeritud tolle objekti füüsilistele omadustele (Lipp lipi peal
(~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? Kapsas).
Perifeeria moodustub üksustest, mis tekstivormilt pole mitte kirjeldused,
vaid küsimused või ülesanded, ja jaguneb mitmeks allzanriks:
keerdküsimused (Millal hakkavad pardid ujuma? -- 'Siis, kui jalad põhja ei
puutu'), (liit)sõnamängud (Milline pea ei mõtle? -- 'Kapsa-, naela- vm.
pea'), tähemängud (Loe mind eest ehk tagaotsast, ikka tõusen maast ja
metsast... -- 'Udu'), kirjutusülesanded (Saa ükskord viisakaks),
arvutusülesanded ("Tere, sada hane!"), sugulussuhetega opereerivad vm