Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta
Sellest ja 2003.a. rahvahääletusel 2003.a. heaks kiidetud "Põhiseaduse täiendamise
seadusest" tulenevalt on ülimuslikud põhiseaduse suhtes ka Euroopa Liidu õigusaktid.
Euroopa Liidu õigusaktid ei tohi vastuollu minna PS preambulas deklareeritud
põhiseaduse aluspõhimõtetega.
2.Eesti konstitutsiooniline areng. Eesti Vabariigi konstitutsiooniliste aktide süsteemi
kuulub kõrvuti eri aegadel kehtinud põhiseaduse tekstiversioonidele ka rida
riigiõiguslikke avaldusi, deklaratsioone, välislepinguid ja muid riigiõiguslike
alusdokumente, mis annavad põhiseaduses sätestatud mõistetele sisu ja tähenduse.
Sõjaeelses Eesti Vabariigis kehtis kaks erinevat põhiseadust kokku kolmes erinevas
redaktsioonis: 1920 ja 1937.a. põhiseadused ja 1920.a. põhiseaduse 1933.a. täiendatud
redaktsioon.
Põhiseadus aastast 1920 oli aluseks selgelt parlamentaarse riigikorralduse ja Põhiseadus
1937