Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Keelde sattumine mis siin toimub. Keelest ei saa kuidagi mööda, keel kannab mälu, mälu
oluline teema Mihkelsoni jaoks. Mihkelsoni luule kui psühhoanalüütiline isamaa luule. Paradoks, aga tabav paradoks.
Isamaalisemaks ta läheb, varasemas otsas ei torka silma, aga kui tuleb muutus 80ndate-90ndatel, siis see tähendab, et nende
eksistentsi põhiküsimuste kõrvale tuleb selgemalt ühiskondlik poliitiline temaatika. Tal hakkavad tulema viited ja tekstimängud
suhtlused tekstitraditsiooniga. Mihkelsoni luule muutub kergemini ligipääsetavaks lugejale proosa kaudu. Kui ilmuvad esimesed
proosaraamatud, siis selle kaudu hakkavad rahvusliku ajaloo ja mäluga seotud kihid paremini avanema. Mis puudutab avanemist,
siis Hüüdja hääl 1993 dokumenteerib üleminekuaega. Värsked peegeldused jõuavad 90ndate algusest sinna raamatusse rohkem
kui mujale. 90ndatel tuleb veel ühtteist, 2010 luulekogu Torn, mis seal muutunud? Lugeja seisukohast see, et see on lahtisem M
luulekogu