Mitmekeelne oskussuhtlus
Loodetavasti on praeguseks ilmne nende küsimuste sõltuvus
pooldatavast suhtlusteooriast ja kitsamalt ka tõlkimise definitsioonist.
Kui olla seisukohal, et sõnadel ei ole tähendusi, siis ei saa neid ju ka
edasi anda. Kui tõlkimise definitsioon ei sisalda uue sihtkeelse teksti
kirjutamist lähteteksti(de) põhjal, siis ilmselt ei tohiks ka tõlkest jääda
muljet sellisest tegevusest (või siis ei kuulu hinnatav tekst niimoodi
arvajate jaoks tõlgete hulka). Kui tõlkija on tekstiteisendusmehhanism,
siis tal ei saa olla oma stiili. Ja vastupidi.
Tõlkekvaliteedi teemaliste arvamuste ühtlustamiseks või vähemalt
võrdlemiseks on ikka ja jälle proovitud ka mingeid täpsemaid
kvaliteedikriteeriume sõnastada. Formaliseeritumatel juhtudel koosneb
Mis on kvaliteet 189
tõlkekvaliteet vähemalt järgmistest alamparameetritest (vt nt House
1997, 2001, Sinivee 2004, Tavast 2005).
• Täpsus
– vastavus lähtetekstile