vi .
Astendajad n ja indeksid n
Teksti vilkumine: (Ttab ainult Netscape'-is)
Teksti kujundamine paariskoodiga ... . Tpsustajad:
SIZE=n n - teksti suurus vahemikus 1 kuni 7 (vaikimisi n=3)
COLOR=RGB-kood vi sna teksti vrv
FACE=shrift kirjapilt, niteks "Arial", "Times New Roman", "Helvetica", vms.
Tuleb arvestada, et brauserid on vimelised nitama vaid arvutisse
installeeritud shrifte.
HTML ei aktsepteeri tekstiredaktorite abil tehtud rea- ja liguvahetusi. Nende
nitamiseks on HTML-keelel oma koodid. Reavahetuskoodi
alusel toimub
harilik reavahetus, liguvahetuskoodi (
) korral jetakse aga jrgnev rida vabaks. Pealkirja jrel liguvahetust nidata pole tarvis, sest sinna jetakst thi rida niikuinii. Liguvahetuskoodi saab kasutada ka jrgneva ligu rajastamiseks (vaikimisi rajastatakse ligud vasakule), kasutades tpsustajat
(vi CENTER). Rajastada vib ka koodi
omapärane. Selle keele algvariant (nimega LISP) töötati välja juba 1960-ndatel aastatel ja leidis lääneriikides kasutamist tehisintellekti keelena. Johtuvalt oma nimetusest LISP (= LISt Processor) töötleb programmeerimiskeel AutoLISP eelkõige loetelusid ja ka AutoLISP- keelsed protseduurid ise on tegelikult teatavad loetelud, mis omakorda sisaldavad alam- loetelusid jne. AutoLISP-keelsed programmid (enamasti nimetatakse neid küll protseduuri- deks) tuleb kirjutada tekstiredaktorite abil tekstifailidena. Ei tule aga kasutada keerulisi, dokumentide koostamiseks mõeldud redaktoreid (näiteks Microsoft Word), sest nemad lisavad faili koosseisu suurel hulgal nähtamatut teksti, mille tõttu sellised protseduurid arvutis ei "jookse". Seetõttu tuleb AutoLISP-keelseid protseduure koostada ja korrigeerida lihtsamate redaktoritega, nagu on seda Notepad ja Wordpad (või MSDOS-keskkonna tekstiredaktor Norton). Õieti ei tuleks uusi protseduure hakata looma ka redaktoriga
annaabi.ee 
