Kõnetegevuse psühholoogia
Oluline
ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid
leida ja lahedust otsida.
Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo
(naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk
lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv.
Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea
asi on lähtuda psühholingvistikast.
Mille puhul keel ja kõne erinevad siis?
Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises
ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on
tegemist nende kasutamisega. Mõistmine on olulisem. Kui ma pole aru saanud, siis ma ei
saa ka sellest rääkida/ümber jututsada/ või lihtsalt pähe õppida.Kõne arengu seisukohalt
on tähtis:1) Mida ta aru saab, kui ta kõnet kuulab