Eesti sotsiolektide seisund
Seega võime jagada keele
kaheks pooleks: ühele poole jääb normikeel, teisele poole kõik muud allkeeled, mis pole
normikeeled.
Sealjuures näeme, et normikeel erineb ülejäänud allkeeltest põhimõtteliselt: ta on teadlikult
konstrueeritud nähtus, sel ajal kui muud allkeeled on spontaanselt arenevad, muutuvad,
kujunevad nähtused. Normikeel on keelesüsteem, mis pannakse paigale ja rakendatakse
tekstide tegemisel. Muud allkeeled on aga tekstipraktikast välja üldistatud nähtused.
Seoses sotsiolektidega on oluline rõhutada seda, et normikeel ei ole mitte kogu vastav keel
vaid ainult üks allkeel teiste kõrval. St teised allkeeled ei ole mitte tema osad, vaid temaga
keerukates suhetes olevad erinevad allkeeled.
Teiseks on oluline rõhutada, et normikeel ei ole mitte keel, mida kõik kollektiivi liikmed
mõistavad. Normikeelt küll õpetatakse koolis, kuid suur osa inimestest ei käi piisavalt
annaabi.ee 
