Uurimistöö "Rahvalaulud"
kuulsid pealt, kui pere noorimatele lauldi. Mida suurem oli lastepere, seda rohkem laule
meelde jäi.
1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega
Regilaul ei olnud üksnes Eesti alale omane laulustiil, vaid seda on tundnud enamus
läänemeresoome rahvaid (va vepslased ja liivlased). Soome, karjala, isuri ja vadja
runolauludega moodustab eesti regilaul ühise nähtuse. Eri läänemeresoome rahvastel
korduvad poeetilise koodi põhitunnused, leidub rohkesti sarnaseid laule või
tekstimotiive, samuti ühiseid meloodia- ja rütmikujundeid. Kuid igas nimetatud
kultuuripiirkonnas on regilaulutraditsioon olnud siiski kindlalt omanäoline.
Eesti rahvalaulutraditsiooni on kahtlemata läbi aegade teatud määral mõjutanud
kokkupuude naaberrahvastega, seda eelkõige äärealadel. Nii on läänerannikul leida
rootsimõjulist ainest, mida eestlastele on vahendanud rannarootslased ning idas
(eelkõige kagupiiril) leidub vene ja lõuna pool läti kultuuriga ühiseid elemente. Väga