Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
on väline ja sisemine rezii.
Tegelane fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus. Teksti
kujutluslik konstruktsioon. Tegelane on draamateose mootor: käivitab teose, tema kaudu ilmnevad tähendused.
Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi). Tegelane
on nii fiktsionaalne olend, kellele kaasa elada, tegelaskonna süsteemi ja näidendi põhistruktuuri moodustaja kui
ka osa tekstimaailmast, poeetiline element kunstilises tekstis (keelekasutus, abstraktne tegelaskuju, mask vm).
Tegelase loomist ja tõlgendamist mõjutavad
· Tõlgendused varasemas lavatraditsioonis ja kirjandustekstides
· Tegelase prototüüp ajaloolise inimesena
Tegelaskontseptsioonid suurimad raamid, mille järgi tegelased üles ehitatakse:
· Personifikatsioon tegelane, kes esitab abstraktset ideed, nt Voorus või Rikkus. Pärinevad enamasti
kiriklikust kultuurist, hilisemast vähem.