Essee Eesti kirjakeelest
Arvestatav mõjutegur on
veel paljude spetsialistide ja tudengite mitte-eestikeelne haridustaust.
· keelekasutusvõimaluste laienemisest (infotehnoloogia areng, publitseerimise
lihtsustumine jne) põhjustatud keeleliselt kontrollimata tekstiloome plahvatuslik kasv
ja autorkonna heterogeensus,
· liigliberaalsete ja hoolimatute keelehoiakute levik ühiskonnas, eriti mitme valdkonna
tekstiloojate põlvkonnavahetuse tõttu,
Oma ajaloo vältel on eesti kirjakeeles kasutusel olnud ladina tähestik. Eesti keele kirjaviisi on
kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis
järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab
teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis
hiljuti" hääldatakse tavaliselt ,,oopis iljuti".