VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA
(lühikesed) harilikus kirjas (Muistne kirjandus. Õpik keskkoolile):
Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast
neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole,
hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda,
kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks.
Taolisi pikki tekste esitati lauldes, lihtsate korduvate meloodiatega. Laulu rütm tulenes
teksti rütmist. Tekst oli improvisatsiooniline. Esitaja oli ühtaegu nii tekstilooja-poeet,
laulik kui ka pillimees.
Homerose eeposed olid välja kasvanud elavast rahvaluulelisest traditsioonist, mõjutasid
püsivalt kogu kreeka kultuuri, sealhulgas ka kirjandust, kujundades eelkõige luulekeelt.
Nende järgi õpiti ligi 1000 aasta jooksul lugema ja kirjutama, värsse õpiti pähe, tsiteeriti
viitena ülimale autoriteedile.
7. sajandil hakkas eelkõige Lesbose saarel arenema lüürika (kr. k lyrikos) lüüra saatel
lauldav laul
annaabi.ee 
