Nüüdiskirjanduse tunnuseid
on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise"
idee, ,,rahvusülene kirjandus"
1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise
tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine
osades piirkondades, piireületav kuritegevus jms
Vorm, narratiiv
a) äärmusliku postmodernistliku mängulisuse, keerukuse ja tekstilisuse taandumine. See ei
ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest.
Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004):
suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib
selgeid ja ühemõttelisi lõppe, kuid uuem kirjandus taas tähtsustab seda elementi. Ka
üldisemalt on uuemale kirjandusele tunnuslik tugevam narratiivsus, klassikaline lugude
jutustamine
annaabi.ee 
