KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
kasutatakse (ajaleht, sõpradevaheline suhtlus, teaduslik artikkel). Teiseks määratakse, kes teksti
kasutab (arst, ametnik, luuletaja). Kolmandaks tuleb määrata, mis eesmärk tekstil on: kas
tahetakse informeerida, teada saada, veenda, ennast õigustada, panna keegi midagi tegema? –
kõik omadused mõjutavad tulemust, annavad erisuguste tunnuste ja kujuga tekste. Tekst võib
oma kujult olla suuline või kirjalik. Tekstianalüüs tegeleb eelkõige kirjalike tekstidega.
Tekstilingvistid eristavad teksti, millel on konkreetne kuju, diskursusest, mis hõlmab peale teksti
ka kogu suhtlussituatsiooni, kultuurilist ümbrust. Nad on püüdnud määrata teksti ja diskursuse
vahekorda: tekstid koosnevad diskursustest, diskursused on osa teksti tähendusest, samal ajal
tekstid oma valikutega viitavad diskursustele ja muudavad neid. Iga konkreetne tekst täiendab ja
muudab olemasolevat diskursust ja on osa sellest. Diskursus koosneb tekstidest ja tekst koosneb
diskursustest