EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Õhtuselgus" (1982) biograafiline näidend Faehlmanist. Traditsiooni ajaloo
juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku
esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest.
Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti
draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema
näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975).
Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides
ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema.
Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984).
Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975)
läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu.
Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu
poole pöördumine
annaabi.ee 
