Aristoteles
1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov,
Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus
tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat
käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine
lugem või tõlgendus annab olulise erinevuse. Tõlkes tõlkija poolt lisatud sõnad on paigutatud
noolsulgudesse. Tekstikriitilises mõttes tähistavad noolsulud konjektuurilist teksti täiendamist,
nurksulud tekstist eemaldamist, rist teksti rikutust ja asteriskid lakuuni. Lisaks
traditsioonilisele jaotusele peatükkideks osutatakse veerisel lausete alguse puhul Berliini
akadeemilise väljaande (1831) paginatsioonile, mille järgi Aristotelesele tavaliselt viidatakse:
neliknumber osutab selle väljaande leheküljele, täht veerule ning viimane number reale.
annaabi.ee 
