• occurs(C1,C2) – annab arvu, mitu korda on string C1 stringis C2 • proper(C) – teeb teksti C selliseks, et iga sõna algab suure tähega ? left(pl, 1) M ? OCCURS('A', pl) 1 Stringifunktsioonid ? LEN( "Juga"+"puu"+"23") Mitu märki on tekstikonstantidest koosneva avaldise väärtuses? 9 Mitmendast märgist alates leidub ? at('puu', "Jugapuu23") avaldis 'puu' avaldises 'Jugapuu23' ? 5 ? at('puu', pl) 0 ? at('puu', pl)>0
Näiteks (polar `(1 1 3.5) 0.785398 1.414214) annab tulemuseks punkti (2.0 2.0 3.5) 43 Kahe otspunktiga antud sirge kaldenurk on leitav lausega (angle punkt1 punkt2). Ra- diaanmõõdus mõõdetav nurk lähtub X-telje positiivsest suunast. Näiteks (angle `(1.0 1.0) `(1.0 4.0)) annab tulemuseks 1.5708 (angle `(5.0 1.33) `(2.4 1.33) annab tulemuseks 3.14159 Eespool (vt. lk. 39) oli juttu tekstikonstantidest. Neile vastavaid muutujaid nimetatakse sõnedeks (kasutusel on veel võõrkeelne nimetus string). Tühisõne pikkus on võrdne nulliga. Kirjeldame sõnedega opereerimiseks kasutatavat nelja olulisemat lauset. Lausega (strlen sõne1 sõne2 ...) leitakse sõnede pikkuste summa. Näiteks (strlen "abcd") annab tulemuseks 4 (strlen "ab") annab tulemuseks 2 (strlen "üks" "kaks" "kolm") annab tulemuseks 11
annaabi.ee 
