Eesti suuline keel ja suhtlus
Kui takistusi ei paista,
siis kasutab ta käskivat kõneviisi, kui aga takistused paisavad suured, siis küsimust.
Need kaks rühma omakorda toovad meile välja olulise liigenduse. Situatiivsed ja
suhtlejakesksed tegurid olid konkreetse teksti suhtes väline kontekst. Neist lähtudes näitame
ühtlasi, et keelelised valikud on seotud antud situatsiooni, antud teksti väliste teguritega.
Kõne häälduslikud omadused ja mikrokontekst moodustavad sisemise konteksti. Need on
seotud konkreetse tekstikohaga ja selle vahetu ümbrusega.
Kaks konteksti tegutsevad suuresti üksteisest sõltumatult. Erinevad keelekasutuse teooriad ja
kookonnad aga annavad eri kontekstiliikidele erineva kaalu ja tõlgendavad nende suhteid
erinevalt.
Kõik eelnevad nähtused olid toodud välja lähtudes seisukohast, et sealsed keelelised valikud
on ebateadlikud. Mõnel juhul kõneleja ei saagi teisiti valida, mõnel juhul on tegu
ebateadlikult kujunenud suhtlusnormidega jne.
annaabi.ee 
