Lugemissoov ja kujutlusvõime on tihedalt teineteisega seotud. Lugemine arendab kujutlusvõimet, kuid ilma kujutlusvõimeta on raske lugeda. Kui inimesel puudub oskus asju visuaalselt ette kujutada, läheb ta kergema vastupanu teed ning vaatab pigem telekat. Lugemine ongi sellepärast arendav, sest see jätab sulle ruumi ka ise asju välja mõelda. Olenevalt raamatust saab seda väga mitmeti tõlgendada. Autorikeskselt, tekstikeskselt või lugejakeskselt tõlgendades omandab raamat hoopis uue tähenduse.Seega võib ka väita, et raamatu lugemisel on väga suur osa ka inimesel endal. Erinevad inimesed mõistavad raamatuid erinevatel viisidel.Raamatute lugemine on pea alati arendav. On raske leida raamatut, mis põhjustaks inimese taandarengut. Mõjutava sisuga raamatuid on olemas, kuid neid peaks lugema eriti kriitiliselt. Lugemiskiirus on ka mõjutav tegur lugemisel. Inimesel, kelle lugemiskiirus on
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...