Euroopa muinaskultuurid konspekt
mängunuppe.
Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe)
Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis).
Pikad kääpad
Ümarkääpad
Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j)
Viikingid e normannid e varjaagid.
Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad.
Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust.
Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast.
Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a.
sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks.
ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal.
Kuningate kääpad.
Viikingiaeg Eestis
Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist
sepistatud.
Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused.
Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u.
annaabi.ee 
