Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked
laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest
volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad
meeste uute põlvpükste mooditulekuga. Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest
linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13.
sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi
värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või
mustad, hallid. Enamasti värviti villa, lõnga, kangast vähem, sest sellele oli raske saada
ühtlast värvi. Armastatuimad taimed värvimiseks olid madar punase, kaselehed ja
karikakar kollase ja lepakoored pruuni ning musta värvuse saamiseks. Samast sajandist
on ka andmeid kõlavööde kudumisest ja kandmisest. Kõlavöödes kasutati lõimeks villast,
annaabi.ee 
