Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
sajandini küllaltki värvivaesed, eelistades valget, halli,
musta, pruune lambanaturaaltoone. Muinasaja lõpus ei värvitud kangast, vaid lõnga või
veelgi sagedamini villa. Selleks kasutati taimseid värve, mis seadis mõningad piirid
värvigammale. Eri tooni villa kokkuketramine andis võimaluse seda gammat laiendada.
Haualeidude põhjal võib arvata, et kõige hinnatumad värvid olid sinine, enamik siniseid
sõbasid kuulus arvatavalt jõukamatele naistele ja punane. Suurem värvikirevus tekstiilidesse
saabus aniliinvärvide kasutuseletulekuga 19. sajandi II poolel. Läbi aegade on eestlaste jaoks
olnud maagiline kaitse- ja ravivärv punane kui vere värv ja elu, nooruse ja rõõmu sümbol.
Arvati, et punase lõngaga piiratud alale ei pääse kurjad vaimud ja see takitab ka haiguste
levikut. Saarte tikandites oli tumesinine, roheline ja kollane leinamärgiks.
Eesti rahvapärimustes on olulisemateks sümboolseid tähendusi omavateks värvideks valge,
annaabi.ee 
