44 , 95 _ 145 ム 195 ᅧ 245 45 - 96 ` 146 メ 196 ᅧ 246 46 . 97 a 147 モ 197 ᅧ 247 47 / 98 b 148 ヤ 198 ᅧ 248 48 0 99 c 149 ユ 199 ᅧ 249 49 1 100 d 150 ヨ 200 ᅧ 250 50 2 101 e 151 ラ 201 ᅧ 251 Kood Märk 251 ˚ 252 ¸ 253 ˝ 254 ˛ 255 ˇ Tekstifunktsiooni Ajafunktsioonid Matemaatikafunktsioonid d Loogikafunktsioonid Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide AND (logav1; logav2; …) loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) vastupididsel juhul avaldis2
Mati Hindi fonoloogiakäsitlused lähtuvad konkreetsest morfoloogilisest tegelikkusest. Tema oli esmene, kes väitis, et väldse on silbi mitte hääliku omadus. Rõhk ja välde on kaks erinevat nähtust, mis ainult satuvad esinema samas fololoogilises ümbruses. Tema süsteemis võivad silbid olla rõhulised või rõhuta. morfoloogia sõnaliigid: sõnaliigi puhul tuleb arvesse võtta ka tähendust ja tekstifunktsiooni. Sõna kuulub kahele tasandile: leksikoni ja grammatikasse. Sõnad jaotatakse kõigepealt iseseisvaks ja mitteiseseisvaks. Iseseisvad jaotatakse käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks. Käändsõnad jaotatakse nimi,omadus,arv ja asesõnadeks. Mitteiseseisvad jaotatakse side,abimäär,rõhumäär,kaas ja hüüdsõnadeks. Kokku 11 sõnaliiki. Sõnad satuvad erinevatesse klassidesse funktsioonide muutumuse tõttu