Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi esimesel poolel
laulmise kõrval ka lihtsaid löökpille mängima.
Looming
Koosneb lavalistest suurvormidest, sealjuures on Orff aga algusest peale traditsioonilise
ooperiesteetika veendunud vastane. Nii lõi ta uue muusikalise lavateose tüübi, mis seisnes
muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises.
Orffi loomingus on väga oluline osa sõna ja muusika seostel. Tähtis on muusika rütmiline külg,
mis lähtub peamiselt sõnade rütmist ja muusikalised rõhud tulenevad tavaliselt tekstiaktsentidest.
Esimene suurteos on tuntavalt Debussy mõjudega "Nõnda kõneles Zarathustra".
Helilooja peateosteks olid lavalised kantaadid.
Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937).
Kantaadi tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud
ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme.