Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
ilmselgelt palgaarmee loomise vastu. Ta ti oma artiklis vlja he olulise
argumendi: "Seni kuni iga vaimselt ja fsiliselt terve noormees
kaitseveteenistust ei lbi, jb meie sjalise riigikaitse raskuskese
rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta ohustatuks." Inimesed, kes liituvad
armeega on eelkige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid
oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika
hendriigid) on sdurite motivatsioon ning tekspodamised ksimusi tekitavad.
Palgaarmee kehtestamisel liituvad sjavega palju inimesi, kes nii-elda
naudivad julmust. Usutakse ka, et palgaarmee annaks hea vimaluse patriootidel
elatist teenida ning samal ajal teha seda, mida nad armastavad - kaitsta oma
kodumaad.
Eesti Vabariigi phiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla mrgitud
selgelt punktis 4.1, et Eesti hiskonna integratsiooni alus on kaks
paralleelset protsessi: hiskonna htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti
annaabi.ee 
