10. kl Õpimapp
Algselt oli
motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem
hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu
motetis jagunesid hääled:
· Ülemine hääl- prantsuskeele ilmalik tekst
· Keskmine hääl- ladinakeelne vaimulik tekst
· Alumine hääl- vähe teksti, vahel mängiti pillil
13. sajandil keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii musikaalselt kui ka teksidelt liiga
keeruliseks.
Keskaja ilmalik muusika.
Ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja
rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam
on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust,
tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid:
· Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema
annaabi.ee 
