olulise pärandi, millest moodustusid tõelised imetajad, kes hakkasid arenema Triiase lõpus. Imetajad, kes on karvkattega püsisoojased loomad ning kes imetavad oma järglasi, on nüüdisajal domineerival kohal. Kogu Mesosoikumi jooksul olid nad väikesed ja piiratud loomad. Ükski liik ei kasvanud suuremaks kui kodukass. Neile kujunesid takistusteks dinosaurused, kes evolutsineerusid Hilis-Triiase vältel kiiremini ning muutusid valitsevateks loomadeks (joonis 5). Joonis 5. Kesk-Triiase tekodondid ründavad väikest imetajat. Saurused olid algul samuti väikesed, nende ülekaal primitiivsete imetajate suhtes võis olla tingitud sellest, et nad olid kiiremad. Nad pärisid hea kohaltliikumisvõime oma eellastelt Triiase tekodontidelt ehk ebalohedelt, kes olid kiskjalise eluviisiga maismaa- ja veeroomajad. Tekodondid arenesid omakorda kotülosaurustest. Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud
limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja loomtoidulised maismaaroomajad: hiidsisalikud ja kiskeluviisiga tekodondid, lendavad tiibsisalikud ning veelised kalasisalikud. Tekodondid olid Hilis-Permis elanud kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad ; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Mesosoikum Keskaegkond (251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat
Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi, iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused 400 miljonit aastat tagasi mõnede loomade siirdumine maismaale Putukad suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine Kahepaiksed 360 miljonit aastat tagasi, paljunevad vees, elavad maismaal, põlvnevad vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused Tekodondid kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad, osa liikus tagajalgadel, tõenäoliselt põlvnevad nendest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised, linnud Tiibsisalikud - ehk pterosaurused, kiskeluviisiga lendavad roomajad, lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk Kalasisalikud ehk ihtüsaurused olid kalalaadsed roomajad Notosaurused loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad
annaabi.ee 
