Aukartus elu ees
Jeesuse kuulutuses, nagu
apostel Pauluse omaski, on eetika tähtsaimaks põhiprintsiibiks mõte, et inimesel on
kohustusi iga teise inimolendi vastu.
Platon kui ka Aristoteles ja koos nendega teised klassikalise ajastu kreeka filosoofid
tunnevad osadust üksnes vabade kreeklastega, kellele ealtismure on võõras. Kes sellesse
aristokraatiasse ei kuulu, on nende meelest alama astme olend ega vääri sügavamat
tähelepanu. Alles kreeka filosoofia teisel perioodil, kui tekkisidstoikute ja epikuurlaste
koolkonnad, tunnustasid mõlema voolu esindajad kõigi inimeste võrdsust ning
tähelepanu pööramist inimesele kui niisugusele.
Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia
kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus.
Igatahes pole teadmine, et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule,
iial saavutatud nii täielikku autoriteeti, kui ta vääriks
annaabi.ee 
