Arvo Pärt
noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end
sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968-76), mil valmis vaid
stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud
viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas
süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta
uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimistrenessansiajal. 1972. aastal liitus
Pärt õigeusu kirikuga.jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas
tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Justnagu paisu tagant valla pääsenult valmis
heliloojal järgneva paari aasta jooksul ühtekokku 18 teost, millest jätkuvalt
lummavaimad on ilmselt "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in
Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa".Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane
annaabi.ee 
