Eesti riigi areng
24.
veebruaril astuti samm edasi riikliku iseseisvuse ilme määramisel. Ta juba eraldas Eesti
täielikult oma emamaast ja teistest riikidest. Kuid temagi ei määranud riigi sõltumatuse
küsimust, jättes selle samuti Asutava Kogu hoolde. 24. veeb Manifest ütles ainult, et nüüdsest
peale Eestimaa on nimelt iseseisev demokraatlik vabariik. See on küsimus, mida 28.
novembril lähemalt ei puudutatud.
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimisloos Manifest ei ole konstitutiivne, s. o. loov riigiakt.
Manifest on ses loos vaid deklaratiivne (selgitav, kuulutav) akt, s. o. akt, mis vaid juba
olemasolevat konstateerib ning seda veelkordselt lähemalt määritleb. Kliimani sõnul on 24.
veebruar küllalt juhusliku ilmega päev, olgugi, et sel päeval Eesti riikliku iseseisvuse aste
täpsemalt fikseeriti.
Riigiõiguslikus mõttes eelnes sellele päevale märksa olulisemaid sündmusi, nt Asutava Kogu
annaabi.ee 
