Antiikaja teater
Vana-Attika komöödiaks, mida tema peamise huviala järgi nimetatakse üldiselt poliitiliseks komöödiaks,
kuigi kõrvalharuna esineb harvemini ka muinasjutuline komöödia, mis lõbustab meid oma naljaka
fantastilisusega. Kahe eriilmelise suuna liitumine Vana-Attika komöödias kajastub küllalt selgesti ka tema
kompositsioonis. Poliitiline satiir, mis hilisemas väljakujunenud komöödias võtab enda alla esimese ning
kaalukama osa komöödiast, vastavalt oma tekkimisloole vajas koori, koguni kahte koori ja kahte
korüfaiost, kes algatasid vaidluse, mis vaheldus koorilauludega. Hilisemal ajal süüdistatavad isikud toodi
lavale kahe näitleja näol, kes võtsid vaidluse ja vastastikuse sõneluse korüfaiostelt endi peale, kusjuures
harilikult üks koor oma juhiga toetas üht, teine teist poolt. Nii tekib poliitilise komöödia tsentraalosa -
koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur,A.2005, lk 38)