Eesti rahvamuusika
vanematest viisidest. Lõuna-Eesti viisid on sageli minoorse iseloomuga ja mitmesuguste refräänidega. Põhja-Eestis on rohkem mazoorse
iseloomuga neljarealisi tantsuviise.Siirdevormi leidub palju ringmängu- ja lastelaulude hulgas, näiteks tänapäeval üldtuntud "Hiir hüppas, kass
kargas". Laulude liigitus kattub suuresti uuemate rahvalaulude liigitusega (vt p 12.6 ja 13.3).
12. Uuem rahvalaul12.1. Uuema rahvalaulu tekkimine18. sajandil hakkas tekkima ning 19. sajandil pääses valitsema uus lauluvorm, mida
nimetatakse uuemaks rahvalauluks. Eeldused selleks tekkisid pöördeliste sündmuste tõttu Eestis: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine,
hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse, maa eri piirkondade tihedam suhtlus ning elavnenud
kontaktid naabermaadega.