Ineenergeoloogia ülesandeks on rakendada geoloogia andmeid ehitustõõdel, uurib pinnaste ja kivimite füüsikalis-mehhaanilisi omadusi, tugevust, kokkusurutavust. Geoloogiline kaardistamine on geoloogiliste uurimistööde ja maavarade otsimise peamiseks meetodiks, Tootmistehnilised geoloogilised distsipliinid - kaevandusgeoloogia, mäeasjandus, puurimistööd IV KIVIMID Kivimite all mõistetakse maakoort moodustavaid mineraalide agregaate. Vastavalt tekkeviisile jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1.Tardkivimid, mis on tekkinud magma või laava tardumisel 2. Metamorfiidid ehk moondunud kivimid mis tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes maakoore sügavustes 3. Settekivimid Maakoore kivimilises koosseisus moodustavad 95% tardkivimid, 4% metamorfsed ja 1% settekivimid. SETTEKIVIMID. Tard-ja metamorfsed kivimid on ülemises osas enamasti kaetud suurema või väiksema paksusega settekivimite korraga. Nii tuleb pindalaliselt 75%
sisuliselt hulktuumne rakk. Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid: Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened-Zygomycota); kotteos (Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest
annaabi.ee 
