EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI
sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja
kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused
ja põhiülesanded.
Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning
märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka
poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument.
Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil
piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku
kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes -- enamasti ajalooliselt -- juurdunud
tõekspidamistest ja väärtustest.
3
Viide 2, lk 37
4
Viide 2, lk 63
5