MEIE EHITUSAINE - VALK ( inglise keelest tuletatud samatähenduslik mõiste: PROTEIINID) Valke saadakse nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest, kuigi parimate allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües ...
Inimene mõjutab neid komponente põllumajanduse kaudu , vabastades niimoodi täiendava hulga lämmastikku. Inimtegevuse käigus eraldub lämmastikdioksiid kütteainete põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. R.Sepa sõnul moodustub enamikus NO2 tekkeprotsessides algselt NO , mis hapniku juuresolekul oksüdeerub kiiresti NO2 -ks. Keskmised hinnangud NO2 tekke kohta põlemise. 1tonni kivisütt 3,7 - 9 kg 1000 liitrit naftat 1,5- 12 kg 1000 liitrit gaasi 1,9-6,25 kg Sõidukites 1000 liitrit bensiini 14 kg 1000 liitrit diiselkütust 27 kg (Wark,K. , Warner,C. F. , 1976, ref. Sepp, 1994). T.Nõgese (1993) andmeil paiskab lennuliiklus Rootsis aastas õhku 7800 tonni NOx (2% NOx koormuse üldmahust). S
annaabi.ee 
