Neid linde me tunneme
Stelmach, Leelo Tungal, lk. 233. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001
4. Rähn ja vint, H. Jõgisalu, lk. 233. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001
16
LÕOKE
LÕOKE lõõritab lennus olles, maas istudes ta ei laula. Kõrgele õhku tõusnud lõokese juures
tulevad nähtavale tema iseloomulikud nurgelised, sirge tagaservaga tiivad ja lühike valge-
servaline saba.
Lääne-Eestis levinud tekkemuistendi järgi hakanud jumal ja kurat linde looma. Jumala
loodud lind tõusis õhku ja sai lõokeseks, kuradi loodu kukkus maha ning sellest sai kärnkonn.
Teise versiooni järgi näinud kurat jumala loodud lõokest ning püüdnud savist samuti lõokest
teha, kuid sellest saanud kärnkonn.
Lõolaulu esimese kuulmisega seostub mõningaid uskumusi: hommikupoolne kuulmine
toob eelolevaks suveks rõõmu, õhtupoolne kurbust; kui lõolaulu kuuldakse ilma, et lindu näh-