Meteoroloogia ja klimatoloogia
mis oma omadustelt on lähedane ideaalsele gaasile.
Kõige olulisema bioloogilise ja geofüüsikalise rolliga on lämmastik, hapnik, veeaur,
süsihappegaas ja osoon.
Lämmastik on atmosfääriõhu põhiline koostisosa, ta osaleb valkude koosseisus ja igas
taimes/loomas.
Hapnik
Hapnik: on maakeral levinuim keemiline element. Atmosfääriõhus on teda 23,2% massi järgi.
Ta kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. Peamine
tekkehallikas on fotosünteesi protsess. Taimed annavad iga aasta 3*10 10km hapnikku, mis on
0,015% kogu tema sisaldusest atmosfääris.
Kaasaegses atmosfääris on hapnikusisaldus suhteliselt stabiilne Suhtelisus on seotud sellega,
et hapnikku kuub põlemisprotsessides, viimaste hulk on aga tänapäeval tohutult kasvanud.
Kogu inimese eksisteerimisajast kuni 1979. aastani on vaba hapniku hulk vähenenud 0,0182%
kusjuures 0,0164% viimase 50 aasta jooksul.