Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Kiriku surve
suurenedes hakkasid talupojad üha rohkem matma oma surnuid kiriku asutatud surnuaedadesse.
19. sajandist NSV perioodini talitati matustel kiriklike tavade järgi (Järve 2007:8).
2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest
Slaavlaste territoriaalne algkodu on tänapäevani vaidlusküsimus, mille kohta eksisteerib palju
hüpoteese. ,,Slaavlased ilmuvad ajalooareenile äkiliselt ning juba väljakujunenud rahvana",
kirjeldab idaslaavlaste tekkeajalugu tsehhi arheoloog-slavist L. Niderle ( 2001:11-17).
Paljude Bulgaaria ja Poola ajalooteadlaste arvamuste kohaselt on slaavlaste algkodu Visla ning
Oderi vahelisel alal. Vene keeleteadlase F.P.Filini veendumuste järgi on nende algkoduks Dnepri
ning Ida-Bugi jõgede vaheline piirkond. Akadeemik B.A.Rõbakov ühendas need teooriad ning
laiendas slaavlaste algkodu territooriumi. B.A.Rõbakov seostas slaavi rahvaid varase tsinetskaaja
kultuuriga8 (1450- 1200 eKr)