Lendamiseks aetakse sõrmed harali, lennus sirutub ja tiiva pindala suureneb. Sõudlend on käsitiivalistel õhjustanud rinnalihase tugeva arengu. Rinnalul on arenenud kiil. Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad. Nahkhiirtel on võime pimeduses orienteeruda. Suunistuda. Nahkhiirtel on võime õhus suunistada inimestele kuuldamatute, väga kõrgete helide ultrahelide abil. Loomakeste poolt katkeliselt tekitatavd ultrahelid peegelduvad teele jäävatelt esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol. * nahkhiired on väikes kasv käsitiivalised ntks suurvidevlane, suurkõrv jt kokku umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised
vaid mõjutab oluliselt ka püügi efektiivsust. Viimasele mõjub samuti ka se, kas niidikis on monokiud, punutud niit või hoopis monofilamentkiust niit, erinevused leiavad aset eriti nn. pehme kehaga kalade püügil (näiteks vimb). Teisalt sõltub kala regeerimine nakkevõrgule samuti otseselt kasutatatav niidi nähtavusest, mistõttu loogiliselt peaks olema niit niiivõrd peenike, kuivõrd see mehaaniliselt on mõeldav. Tegelikult mõjub siin lisaks nähtavusele aga ka niitide poolt tekitatavd hüdrodünaamilised väljad, mis sõltuvad niidi materjalist ja struktuurist ning ka rakenduskoefitsientidest (pingetest niitides). Valdavalt valitakse niidi diameeter suhtest d/A = 0.005 0.02 (9.2) 39 Võrgulina silmasuuruse määramine ja võrgulina koguse arvutus a A