kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Teisene toore, paralleelselt sellega kasutatakse terminit kasusjäätmed, on toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed. Siia alla kuulub: paber ja papp; klaas; värvilised metallid; vanaraud; olmeseadmed-koduelektroonika; tekstiil; puidujäätmed; puitmööbel; ehituspraht; vanad autod; kasut rehvid; ohtlikud jäätmed; plast. Tekiskooslus sekundaartsönoos, inimmõjul (raie, põleng) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. Termodünaamika seadused I t. s. energia võib muunduda ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao; II t.s. et igas protsessis osa energiat hajub soojusena, mida kasutada ei saa, on kineetiline energia potentsiaalseks energiaks muundumise efektiivsus alati alla 100% (teises sõnastuses: isoleeritud süsteemi entroopia ei saa väheneda).
Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea). Vastand järgkooslusele on püsikooslus. 6) Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitleda kui kliimaksit (koosluste arengurea suhteliselt püsivat lõppjärku). 7) Põliskooslus s.o
annaabi.ee 
