Lastejutud
Maja ümber on kõrge punane aed. Mul on hea meel, et
see aed nii kõrge on, sest meie naaber omab samuti koera, aga see koer pole pooltki nii
sõbralik ja rumal kui Murri. Ta lausa armastab kasse kiusata. Parim meie kodu juures on see,
et meie aias laiuvad mõnusalt suured muruplatsid, kus päikselise ilmaga on lausa jumalik
püherdada. Paistab, et papa Peetrile, mamma Mallele, Tarmole, Katile ja Maidule meeldivad
samuti muruväljakud. Nemad küll ei püherda värskel rohul, vaid lamasklevad tekikestel,
joovad külma jooki ja lasevad päikesel ennast mõnusalt pruuniks küpsetada. Nii me siin
elame. Hunnik inimesi ja kari loomi.
Nüüd, kus olete meiega enam-vähem tuttavad ning võib-olla näete vaimusilmas pisikest
kollast maja muruplatside keskel, on teil aeg teada saada, miks ma seda kõike jutustan.
Viimasel ajal on selle sama pisikese majalobudiku elanikega juhtunud tohutult palju imelikke
lugusid. Vahel ajavad need lood naerma, kuid mõnikord teevad lausa morniks. Siiski leian, et
annaabi.ee 
