Troopiline ja Lõuna-Aafrika: põlisrahvaste kultuuri erijooni Hanna Kuusemaa II dek Tartu Kunstikool Aafrika maailma kultuuriloos · "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhi...
Hiinast pärit taldrikutelt ning kanti rõivaid, mis olid valmistatud India erksavärvilistest puuvillkangastest. Riigi jõukus rajanes maavaradel kuld, vask, tina. Teadmatutel põhjustel hülgasid elanikud linna 1450. Aastal ning siirdusid põhjapoolsetele aladele alguse sai Monomotapa ehk Makaranga (Päikeseriik). Riik kauples kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Erinevalt Suur-Zimbabwest ehitati Monomotapas väikesi teivasaedadega ümbritsetud puu- ja savimaju. Riigi valitsejat, kes kandis mwene mutapa (uurija) tiitlit, austati kui jumalat. Alamad ei tohtinud teda vaadatagi nad võisid talle läheneda vaid roomates, pilk maas; audentsi ajal tuli tema häält kuulata kardina või mõne vaheseina tagant. Usuti ,et kui valitseja on hea tervise juures, siis õitseb ka riik. Vanaduse tundemärke ilmutavale valitsejale mürki. Lõvi oli püha loom usuti ,et pärast valitseja surma läheb ta hing lõvi sisse
annaabi.ee 
