Kaugushüppe ajalugu
3.02-ga.
1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel
võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe.
1927.aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ning Elmar Rähn püstitas
töölisspordiliidu maailmarekordi kaugushüppes 7.05-ga. Järgmisel aastal
Moskvas I üleliidulisel spartakiaadil võidutses taas Elmar Rähn
kaugushüppes. Samuti tuli ta ka samal aastal Eesti meistriks.
Kahekümnendate aastate lõpu tähelepanuväärsemaid saavutusi oli Saara
Teitelbaumi tulemus 5.42 kaugushüppes, mis püsis Eesti rekorditabelis 24
aastat.
Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai
Küttis 7.26-ga.
Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937. aastal võitis Ruudi Toomsalu Londonis
kaugushüppe 7.41,5-ga ja teenis üliõpilaste maailmamängudel Pariisis
hõbemedali.
Euroopa meistrivõistlustel Pariisis sai Ruudi Toomsalu viienda koha 7.24-ga.
1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane
annaabi.ee 
