Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad P3-viksemate pealkirjade laadid. P1_p2 on hierarhiliselt nummerdatud. p1 on 1., P2 on 1.1., P3 on 1.1.1. ja jrgmine P2 on 1.2.; P3 oon 1.2.1. jne. -------------------------------------------------------------------------------- -------------- Kik P1 on uuel lehekljel, P2 ja P3 algavad samal lehekljel, 24 punkti vahet. Enteriga vahesid ei tee. Pealkirja lpus on enter, mitte uue rea vahel 6p saaba Vorming-ligud-enne 6p. Kui on lhike t, siis ctrl+enter et minna uue lehele, vana jb samaks
Tema loomeperiood ei olnud väga pikk, kestes 11 aastat, aga Maupassant oli viljakas kirjanik ja praktilise meelega ning sai rikkaks. Ühiskonna suhtes tundis Maupassant loomulikku vastumeelsust. Ta eelistas eraldiolemist, üksindust ja mõtisklemist. Üksinduse teemat Maupassant rõhutab oma teostes väga tormiliselt. See on kindlasti kaudselt või ka otseselet seotud tema eluviisiga. Oma novellis mina-vormis “Üksildus” (“Solitude”) Guy de Maupassant avab meile absoluutselt teistsusgune, võrreldes Montaigne’i või Baudelaire’i, vaade inimese üksindusele, vaatleb seda negatiivsena. Tema väljendab oma haledust kõikidele, kes püüab ükinduse eest varjuda. Tema meeles, kõige rohkem inimesed kannatavad igavest üksindusest, ja kõik nende sammud ja kannatused on tehtud selleks, et üksildusest põgeneda. Kõik kippuvad selle juurde, et vähemalt hetkeks ei tunna enda üksikuna. Tegelikult aga, autor räägib, et see on võimatu : kõik me olime ja oleme alati ükiskuna
annaabi.ee 
