Viivi luik referaat
hinge ja kuhugi sügavamalegi veel, milleni võib-olla mina hetkel ei küündi.
Harva on leida avaliku elu tegelasi naiste hulgas, kelle ampluaa on niivõrd
mitmekesine:luuletused, lasteramatud, proosa, esseed, artiklid, tõlked jms,
mida kõike on ta viljelenud oma diplomaadist abikaasa kõrval, trotsides seal
juures ka pideva reisimise ja uudse keskkonna tõttu loomega seonduvaid
raskusi.
Poetessi eneseväljendus on meeletult omanäoline ning see teebki tema luule
niivõrd teistsugusek, mis väljendub eelkõige luuleridade sügavasse sisse-
elamisse. Paljud luuletajad on erilised oma loome poolest, kuid Luik suudab
selle igale eestlasele käega katsutavaks teha jäädes ise tahaplaanile. See on
nagu luulekunst koos pildimaterjaliga, mis jääb sind päevadeks kummitama ja
seda selle sõna parimas vormis. Kui minna lõpuni tema luuleridade vahele,
oled leidnud ka rahu eneses-oma kehas ja hinges.
Luuletused on seotud AJAga,seda selle mõiste erinevate viisidega,kuhu ta