Kultuurigeograafia konspekt
MÕISAD-VALLAD-KIHELKONNAD-MUINASMAAKONNAD-MAAKONNAD. Kihelkonnad-
kihelkond koosnes ligikaudu kahest-kolmest mõisast/vallast. Kultuuriline üksus-oma mentaliteet, rõivad.
Laiaslaastus 100 kihelkonda, valdu on ligikaudu 2x rohkem. Kihelkonna keskuseks on ajalooliselt olnud
kirik. Eesti aineline pärand on süstematiseeritud kihelkondade järgi. Mihkli kihelkond-sealt jooksis piir läbi-
pool oli Eestimaa ja pool Liivimaa kubermangus. Setumaa-Setumaa kihelkonda pole olemas, on
kultuuriliselt teistsugun kant. Õigem on rääkida nulgadest-eristab setu piirkondi. Saarde asub Kilingi-
Nõmme juures. Tallinna kihelkonda pole ka olemas. Sageli on looduslike piiridega.
5 loeng- nimeteadus ehk onomastika
Nimeteadus- vaadeldatakse tihti küll omaette teadusvaldkonnana keeleteaduse all, kuid siiski on tal tihedad
kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega
ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem
annaabi.ee 
