20.sajandi I poole suundumused kunstis.
kunstisuundadega. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga
modelleerimine, objektide meeleolude väljendamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte
nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine.
Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim
kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid
kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul
Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de
Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja
puhuti toorelt kokkusobitatud värve.
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida
üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele
annaabi.ee 
